Endalegi üllatuseks leidsin Vasaloppeti lehelt järgmise uudise, mis on seal istunud juba pea paar kuud: World elite to Ultravasan this summer (2017-04-27)
Täpsema info artikli sisu kohta leiab lingilt:
http://www.vasaloppet.se/en/news/world-elite-to-ultravasan-this-summer/
Talvel küll vestlesin Ultravasan korraldajaga suvise jooksu teemadel, kuid otsustamise lükkasin edasi suve kuudele. Hetkel otsust ikka ei ole, kuid juuni lõpuks pean otsustama - mis, kus, millal? Saab näha kas selg peab selle nädala koormusele vastu?! Kas motivatsiooni on piisavalt? Eks ma annan teada.
kolmapäev, 21. juuni 2017
neljapäev, 1. juuni 2017
Lõpp või algus.
Viimasest postitusest on mõõdas rohkem kui pool aastat. Pole olnud mingit soovi kirjutada viimasest võistlusest, omi mõtteid avaldada, treeningutest rääkida, uutel võistlustel pongestada, mingeid ootusi välja kuulutada. Kas ja kuidas edasi? Kas nüüd ongi jooksuvõistlustega kõik?
Mulle on selline "vaikne ajastu" igati sobinud. Kuigi olen viimasel ajal ennast tihti tabanud ka üsna tobedatest situatsioonidest, kui sõbrad-töökaaslased-treeningkaaslased on küsinud - no kuidas vorm on? mis viga on? kas nädalavahetusel võistlusele tuled? miks ei tule? millal jälle 100km või midagi sellist jooksed? - no mida ma vastan?! Vormi pole, tervis kehva, olen ülekaalus (+6kg täna hommikune seis), motivatsiooni võistelda ei ole, ei võistle! Tobe on pidevalt ühte ja sama korrata. Ilmselgelt ei meeldi mulle selline harjumatu tähelepanu. Mõtete tekib natuke sarnane tunne, kui oled peol/üritusel ja loobud õllest või veinist, kohe küsitakse - miks ei võta? sa ei joo üldse? haige? no mis värk on? - aga miks peaksin seda üldse kuidagi põhjendama?!
Võrdleksin tänast aega kolme aasta taguse ajaga - ka siis olin seisus, kus joosta meeldis, aga võistlused ei tõmmanud kohe mitte. Jah, joosta meeldib mulle siiani, väga! Tahaks aina rohkem joosta ja jooksengi igapäevaselt. Aga võistelda, valmistuda millekski, ootustele vastata - see mõte ei tekita hetkel veel tuhinat. Ei vaimselt, ega füüsiliselt pole ma selleks veel valmis. Saan aru, et tegelikult jooksen ikka iseendale, aga need ootused ... need tekitavad sellist tobedat ebamugavust - kas peaks võistlema, ei taha, aga teised ootavad, ikka ei taha :).
Ühesõnaga olen olen taas teelahkmel, otsimas motivatsiooni kuidas edasi, kas edasi, kuhu edasi? Elus on palju asju, mida ei ole veel teinud või mida tahaks uuesti teha, aga kõike lihtsalt ei jõua. Ühes olen kindel - trenni teen ikka edasi, nn tervislikud eluviisid meeldivad mulle ja heameelega "propageerin" neid edasi. Aga võistelda ...no ei tea, hiljemalt 2018?
Mulle on selline "vaikne ajastu" igati sobinud. Kuigi olen viimasel ajal ennast tihti tabanud ka üsna tobedatest situatsioonidest, kui sõbrad-töökaaslased-treeningkaaslased on küsinud - no kuidas vorm on? mis viga on? kas nädalavahetusel võistlusele tuled? miks ei tule? millal jälle 100km või midagi sellist jooksed? - no mida ma vastan?! Vormi pole, tervis kehva, olen ülekaalus (+6kg täna hommikune seis), motivatsiooni võistelda ei ole, ei võistle! Tobe on pidevalt ühte ja sama korrata. Ilmselgelt ei meeldi mulle selline harjumatu tähelepanu. Mõtete tekib natuke sarnane tunne, kui oled peol/üritusel ja loobud õllest või veinist, kohe küsitakse - miks ei võta? sa ei joo üldse? haige? no mis värk on? - aga miks peaksin seda üldse kuidagi põhjendama?!
Võrdleksin tänast aega kolme aasta taguse ajaga - ka siis olin seisus, kus joosta meeldis, aga võistlused ei tõmmanud kohe mitte. Jah, joosta meeldib mulle siiani, väga! Tahaks aina rohkem joosta ja jooksengi igapäevaselt. Aga võistelda, valmistuda millekski, ootustele vastata - see mõte ei tekita hetkel veel tuhinat. Ei vaimselt, ega füüsiliselt pole ma selleks veel valmis. Saan aru, et tegelikult jooksen ikka iseendale, aga need ootused ... need tekitavad sellist tobedat ebamugavust - kas peaks võistlema, ei taha, aga teised ootavad, ikka ei taha :).
Ühesõnaga olen olen taas teelahkmel, otsimas motivatsiooni kuidas edasi, kas edasi, kuhu edasi? Elus on palju asju, mida ei ole veel teinud või mida tahaks uuesti teha, aga kõike lihtsalt ei jõua. Ühes olen kindel - trenni teen ikka edasi, nn tervislikud eluviisid meeldivad mulle ja heameelega "propageerin" neid edasi. Aga võistelda ...no ei tea, hiljemalt 2018?
Tellimine:
Postitused (Atom)