Kuidas sai 38. Sakala tee metsajooksu 12,2 kilomeetrist 15 kilomeetrit?

Plaan minna Sakala tee jooksule sündis üle öö. Õigupoolest sai naisega nädal varem metsajooksu teemat arutatud, kuid liisk langes alles reede õhtul. Sättisime ennast reede õhtuks maale, et minek laupäeva hommikul nii pikk ja vaevaline ei tuleks. Laupäeval, kella üheksa ajal pudru kiirelt sisse ning kohe ka minekut, tunnike autosõitu Kurgjasse ootas ees.

Teele Kurgja poole

Kohapeal selgus, et planeeritud 12,2 kilomeetrisest jooksust oli üleöö saanud 14 kilomeetrine metsajooks. Põhjenduseks see, et samal ajal toimus Mispo maraton/poolmaraton ning nii olla lihtsam radu tähistad?!?. No see selleks, osalustasu oli õnneks jäetud samaks - 5 Eurot. Ega see distantsi pikenemine midagi väga mõjutanud. Plaanis ei olnud täiega panna vaid korralik tugev tempojooks. Nüüd siis vähe pikem lihtsalt. Varustuse osas olin pisut nõutu - milliste jalanõudega peale minna? Soojenduse tegin Adidas Boostiga, kuid rajale otsustasin lõpuks minna ikkagi Asics Raceriga. Väike risk jalgadel, kuid Asics Trainerid olid koju jäänud, neid ei saanud valida. No ja Adidas oleks liiga massiivne seal metsas olnud.

Olgem ausad, treeningnädal enne laupäeva oli olnud üsna karm - kolmapäev poolmaratoni jagu kiirenevas tempos krossi maastikul + tunnike ÜKE´t kodus, neljapäeval 15K single-trackil (kergelt) + 2h ÜKEt jõusaalis, reedel kerge taastav tunnike jooksu - seepärast olid jalad enne soojendust korralikud pakud. Kerge soojendus ja soojendav päike tegid jalgadele head ning stardis tundus kõik korras olema. Vaim valmis, tuju hea. Soojendusel panin tähele paari konkurenti Venemaalt, samuti oli kohal Taavi Tambur. Kuid mis distantsi nad valisid, polnud aimugi.

Stardiks valmis (pilt: http://www.jooksuportaal.ee/2015/07/mispo-maastikumaratonil-parimad-allan.html)

Stardist läksid kõikide distantside osalejad koos (7, 14, 21, 42km) minema. Ainult lapsed jäid oma järge ootama. Sättisin ennast teise-kolmandasse ritta, et ei peaks väga tagant ette jooksma. Raja tutvustamise hetke magasin sujuvalt maha, samas aastat 10-15 tagasi sai seal kunagi korra joostud - mingi kogemus seegi. Ja siis oli minek, algul õnneks suhteliselt rahulikult.

Esimene kilomeeter 3:38,5. Minek tundus hea, jalad kerged, hoidsin esimese 3-4 selli tuulde. Rada kulges kruusateel/metsateel.
Teine kilomeeter 3:29,8. Muutusin pisut kärsituks ja trügisin pisut ette poole, kuna tuult eriti ei olnud jooksin liidriga kõrvuti.
Kolmas kilomeeter 3:28,2. Kruusatee, vastutulevad jooksjad, taha ei vaadanud, seega polnud aimugi kui suur on esimene grupp (pakun mingi 4-6 jooksjat).
Neljas kilomeeter 3:31,8. Sellel kilomeetril läks rada kaheks, jätkasime Taaviga kahekesi. Tuul oli pisut rohkem vastu, kuid kruusal tundus mineks väga hea ja eelistasin ees vedada, et korralikult ette näha. Mõtteis võrdlesin aegu paari nädala taguse Põltsamaa jooksuga (tundus täitsa korralik minek olema).
Viies kilomeeter 3:41,3. Keerasime metsa sisse. Esimene emotsioon (metsa väljaveo teel) oli mida värki, kas nii on nüüd edasi kuni lõpuni?! Tempo langes selgelt. Tasapisi harjusin ära, kuid siis läks Taavi mõõda ja sain aru, milles ma olen ikka kehva. Maastiku jooksus! Ja ise tahan veel maastiku ultrale minna, no mida värki! No ei julge, ei jõua, ei taha. Taavi vajus vaikselt eest ära, meeter meetri haaval. Otsustasin, et üritan siiski hoida vahe vähegi kontrolli all, ehk distantsi viimane kolmandik tuleb minu aeg. Aga ei tulnud ta midagi.
Kuues kilomeeter 3:41,8. Ikka metsas. Rada läks küll pisut siledamaks ja ilmselt tempo tõusis, kuid Taavi vajus ikka eest ära. Metsast välja saades oli vahe juba ca 40-50 meetrit.
Seitsmes kilomeeter 3:35,6. Kruusal tagasi. Otsustasin, et ennast hävitama ma ei hakka - st. kiirelt Taavile järgi tõmbama ei hakka. Pigem ootan ja vaatan kas suudan enamvähem sama tempot hoida, mis enne metsa keeramist. Üllatuslikult hea enesetunne oli ja tempo üle polnud samuti põhjust nuriseda.
Kaheksas kilomeeter 3:26,8. Kruusateel, tuulevaikuses, vahe esimesega vähenes.
Üheksas kilomeeter 3:28,0. Ikka kruusateel, joogipunkti jätsin vahele.
Kümnes kilomeeter 3:29,3. Kruusateel oli minek tõesti hea. Ühel väiksel tõusunukil sain lõpuks Taavi kätte, kuid siis tuli taas metsa keerata. Õnneks küll single-trackile. Üritasin sättida sammu ees jooksva liidri järgi.
Üheteistkümnes kilomeeter 3:43,4. Metsas. Ilusas männimetsas. Millegipärast võttis Taavi algul tempot pisut maha. Mul tekkis juba lootus - nii suudan ma küll joosta :-)
Kaheteistkümnes kilomeeter 3:39,9. Tempo taas tõusis ja taas vajus liider vaikselt eest ära. Metsas selgus, et oleme jõudnud poolmaratoni-maratoni jooksjatega ühel rajal. Vaikselt hakkas rahvas ette jääma.
Kolmeteistkümnes kilomeeter 3:46,0. Vahe kasvas jälle mingi 20-30 meetri peale. Siis sai mulle selgeks, et ega täna ma Taavi vastu ei saa. Samas teades, et jäänud on vaid pisut üle  kilomeetri, otsustasin, et üritan ta siiski taas kätte saada. Tõusu võtsin rahulikult, allamäge panin täiega.
Neljateistkümnes kilomeeter 3:25,3. Minu pingutus kandis vilja. Kurgja talumuuseumi aladel, kilomeeter enne lõppu sain liidri kätte. Metsast olime väljas, tekkis väike lootus asi kinni panna. Kuid siis selgus, et üks kilomeeter tuleb veel joosta ja enamik sellest karjamaal (olin lastega enne selle ringi teinud, kuid lootsin, et pääsen sellest). Mina ja ebatasane karjamaa - no mida veel!?
Viieteistkümnes kilomeeter 3:18,1. Mõttes oli pidevalt - ma ei tulnud siia 100% andma, minu eesmärk on midagi muud. Vaimselt andsin alla ja nii ma maha jäingi. Kruusa osa jooksin veel Taaviga koos, kuid nii kui karjamaale jõudsime vajus ta vaikselt eest ära. Lõpuks jäi vahe kuus sekundit. Koguaeg 53:16 ja teine koht, keskmine kilomeeter 3:34. Täitsa hea ju! Pole lootusetu samas tempos veel kunagi maratoni kütta.

Kokkuvõtteks. Tore jooks oli ja hea trenni sain. Maastikujooks ei ole mu lemmik tegevus, kuid üritan vähehaaval areneda. Õhtul veel väike lõdvestav 7 kilomeetrit ja saun otsa ning pühapäeval veel pikk jooks otsa (37,7 km). Päris tegus nädalavahetus oli.

Kas valida maastiku ultrajooksuks Asics Gel Fuji Trainer 3 jalanõu?

Ma olen siiani täielikus segaduses - millise jalanõuga võtta ette ultrajooks UltraVasan 90?
Kas minna peale tavalise maanteele sobiva jalanõuga (Asics Trainer, üsna kindel valik, aga maastikul libe) või valida võistlusjalanõu (Asics Racer, hea valik, kuid jalad mul nendega 90km vastu ei pea) või panustada hoopis maastiku jalanõule (Asics Fuji Trainer 3, minu jaoks tundamatu)? Välistada ei saa ka teisi tootjaid - Nike, Adidas, Brooks, Saucony jne. Mida jätta mida võtta?

Asics Gel Fuji Trainer 3

Hetkel kaldun Asics Gel Fuji Trainer 3 jalanõu poole, kuid olgem ausad häid argumente pole veel piisavalt kogunenud. Pealegi seda jalanõude paari mul veel ei ole, see tuleks hankida ning sissejoosta. Kas on kedagi, kes julgeb soovitada omast kogemusest kogemusest - millist jalanõu valida?

Kui pikk peab olema ultrajooksja pikk jooks?

Olen oma ettevalmistumisega UltraVasan 90K ultrajooksuks jõudnud viimasesse faasi. Viis ja pool nädalat on veel jäänud ja enam pikemaks jookusotsasi ei julge venitada. Ilmselt pole ka mõtet, taastumine seab minu puhul omad piirid. Pühapäeval sain lõpuks 45 kilomeetrit kätte. Kas see on piisav 90 kilomeetri läbimiseks? Mul pole aimugi, aga eks 22. augustil selgub. Ega ma väga erialast kirjandust ei ole viitsinud lugeda. Kindlasti soovitatakse veel pikemaid jooksuotsi. Kuid samas olen seda meelt, et kõik on individuaalne - see mis sobib minul, ei pruugi sobida teistele ja vastupidi.

Pühapäevane 45 kilomeetrit ei kulgenud samuti kõige lihtsamalt. Ikkagi raske treeningtsükli viimane trenn. Jalad olid nagu pakud, kuid soojaks saades sujus kõik enamvähem hästi. Jalgadega probleeme ei tekkinud. Olen rahul, et vajalik trenn tehtud sai. Aega kulus paar minutit vähem kui 3,5 tundi. Plaan ei olnud tempoga väga üle pingutada, eesmärk oli distantsil veedetud aeg ja võimalikult palju jooksu maastikul. Raskeks tegi trenni see, et kolme ja poole tunni jooksul õnnestus ainult kaks korda paar lonksu juua saada - pisut ekstreemne ja kindlasti ei soovita. Tegu oli juhuste kokkulangevuse ja mu enda lollusega - vett ma kaasas ei kanna ja tanklates kus lootsin juua saada, polnud vett (kraanivett). Energia puudusesse ma ei jäänud, sest vajalikud geelid olid mul kaasas (neid kulus kaks ja pool ühikut). Küll jäin viimasel 10-l kilomeetril janusse ja reie lihased andsid vaikselt krambihoiatusi. Hoiatusteks need õnneks ka ainult jäid. Aga õppetunniks hea - joomine ja toitumine peab olema läbi mõeldud nii võistlustel kui treeningutel.

See nädal saab olema üle tüki aja kerge treeningnädal, kuigi taastumine pikast jooksust on kulgenud väga hästi. Üle pingutada pole mõtet, puhkust on samuti vaja. Jooksust ei tahaks ju ära tüdineda, veel eriti vahetult enne põhi võistlust. Koormuse kasvades on see oht tihti üsna reaalne. Taastumisest - olen viimaste pikkade jooksuotsade järel kasutanud külma vanni. Jäävannini pole veel jõudnud, kuid 10-15 minutit väga külma vett on jalgadele seni väga hästi mõjunud. Seda protseduuri jätkan ka tulevikus.

Viimasel viiel ja poolel nädala on treeningplaanis veel kolm pisut raskemat nädalat ja 2,5 kergemat nädalat. Rõhku tahan veel panna kindlasti jõu arendamisele. Kuigi olen kord nädalas teinud väga mägiseid krosse, tundub, et sellest ei piisa. Järgneva kolme nädala jooksul tuleb üks korralik jõusaalikuur läbi viia. Loodetavasti pean vastu. Varustusega pole samuti jõudnud tegeleda, see tuleb veel ette võtta.

Aa, lõpetuseks vastus esitatud esimesele küsimusele - ma tõesti ei tea, aga kui keegi teab, siis olen kindlasti valmis kuulama :-)

Juuni kokkuvõte

Juuni kuu trennid kulgesid selgelt paremini kui mai kuus. Loodetavasti ei pingutanud treeningutega üle. Jalad küll aegaajalt andsid märku, et koormust võiks vähendada ja uued tossud kasutusse võtta, kuid sellegipoolest sai kõik planeeritu siiski ellu viidud. Kuu lõpus võtsin kasutusse ka uued Adidase tossud, mis küll on natuke liiga pehmed, kuid taastavate treeningute jaoks ideaali lähedased.
Ainus tagasilöök oli 11. juulil Narvas - poolmaratonil. Plaanis oli korralik pikk tempotrenn. Mina jänese-jootja-ergutaja rollis, naine võistlemas. Kuna ilm oli üle pika aja soe ja päike lagipähe, siis maksis minu liigne agarus distantsi esimeses pooles, hiljem naisele valusalt kätte. 16,5 kilomeetrit oli kulgesime enamvähem planeeritud tempos, naisel tundus pisut raske, aga ju ma ei lugenud kõiki märke piisavalt hästi. 16,5 kilomeetri peal meie jooks lõppes, korralik haamer (päikesepiste, mis iganes) nõudis 10 minutilist pausi joogipunkti murul. Seejärel jalutasime viimased  4,5 Narva linnas finishini välja. Kokku tuli sportlik 2 tundi. Sellega sai meie linnajooksude sarja sportlik pool läbi. Nüüd jätkame väiksemate eesmärkidega.
Selle tagasilöögi unustasin õnneks suhteliselt ruttu. Juba järgmisel päeval tegin korraliku pika trenni Valgehobusemäe maastikul - ca 38km matk-jooks stiilis.

Hea uudis veel - lõpuks jõudsin ujuma (bassein + väljas). Huvitav millal jõuan taas rattarajale?

Nüüd aga numbrid juuni kuu treeningute kohta: 30 päeva kalendris, 26 treeningpäeva, 4 puhkepäeva - kokku 32 trenni, 47 tundi ja 23 minutit. Kaks võistlusstarti tempotrennidena (Rapla 10km ja Narva poolmaraton) tegin samuti läbi.

Kokkuvõte:

Jooksmine - 26 trenni, 37 tundi 03 minutit, 410 kilomeetrit;
Ujumine - 6 trenni, 2 tundi 30 minutit, 3.55 kilomeetrit;
Ratas - 0
Matkamine - 0
ÜKE - 7 tund 50 minutit.

Jooksu kilomeetrid nädalate kaupa (mai, juuni 2015)