Kuidas sai 38. Sakala tee metsajooksu 12,2 kilomeetrist 15 kilomeetrit?

Plaan minna Sakala tee jooksule sündis üle öö. Õigupoolest sai naisega nädal varem metsajooksu teemat arutatud, kuid liisk langes alles reede õhtul. Sättisime ennast reede õhtuks maale, et minek laupäeva hommikul nii pikk ja vaevaline ei tuleks. Laupäeval, kella üheksa ajal pudru kiirelt sisse ning kohe ka minekut, tunnike autosõitu Kurgjasse ootas ees.

Teele Kurgja poole

Kohapeal selgus, et planeeritud 12,2 kilomeetrisest jooksust oli üleöö saanud 14 kilomeetrine metsajooks. Põhjenduseks see, et samal ajal toimus Mispo maraton/poolmaraton ning nii olla lihtsam radu tähistad?!?. No see selleks, osalustasu oli õnneks jäetud samaks - 5 Eurot. Ega see distantsi pikenemine midagi väga mõjutanud. Plaanis ei olnud täiega panna vaid korralik tugev tempojooks. Nüüd siis vähe pikem lihtsalt. Varustuse osas olin pisut nõutu - milliste jalanõudega peale minna? Soojenduse tegin Adidas Boostiga, kuid rajale otsustasin lõpuks minna ikkagi Asics Raceriga. Väike risk jalgadel, kuid Asics Trainerid olid koju jäänud, neid ei saanud valida. No ja Adidas oleks liiga massiivne seal metsas olnud.

Olgem ausad, treeningnädal enne laupäeva oli olnud üsna karm - kolmapäev poolmaratoni jagu kiirenevas tempos krossi maastikul + tunnike ÜKE´t kodus, neljapäeval 15K single-trackil (kergelt) + 2h ÜKEt jõusaalis, reedel kerge taastav tunnike jooksu - seepärast olid jalad enne soojendust korralikud pakud. Kerge soojendus ja soojendav päike tegid jalgadele head ning stardis tundus kõik korras olema. Vaim valmis, tuju hea. Soojendusel panin tähele paari konkurenti Venemaalt, samuti oli kohal Taavi Tambur. Kuid mis distantsi nad valisid, polnud aimugi.

Stardiks valmis (pilt: http://www.jooksuportaal.ee/2015/07/mispo-maastikumaratonil-parimad-allan.html)

Stardist läksid kõikide distantside osalejad koos (7, 14, 21, 42km) minema. Ainult lapsed jäid oma järge ootama. Sättisin ennast teise-kolmandasse ritta, et ei peaks väga tagant ette jooksma. Raja tutvustamise hetke magasin sujuvalt maha, samas aastat 10-15 tagasi sai seal kunagi korra joostud - mingi kogemus seegi. Ja siis oli minek, algul õnneks suhteliselt rahulikult.

Esimene kilomeeter 3:38,5. Minek tundus hea, jalad kerged, hoidsin esimese 3-4 selli tuulde. Rada kulges kruusateel/metsateel.
Teine kilomeeter 3:29,8. Muutusin pisut kärsituks ja trügisin pisut ette poole, kuna tuult eriti ei olnud jooksin liidriga kõrvuti.
Kolmas kilomeeter 3:28,2. Kruusatee, vastutulevad jooksjad, taha ei vaadanud, seega polnud aimugi kui suur on esimene grupp (pakun mingi 4-6 jooksjat).
Neljas kilomeeter 3:31,8. Sellel kilomeetril läks rada kaheks, jätkasime Taaviga kahekesi. Tuul oli pisut rohkem vastu, kuid kruusal tundus mineks väga hea ja eelistasin ees vedada, et korralikult ette näha. Mõtteis võrdlesin aegu paari nädala taguse Põltsamaa jooksuga (tundus täitsa korralik minek olema).
Viies kilomeeter 3:41,3. Keerasime metsa sisse. Esimene emotsioon (metsa väljaveo teel) oli mida värki, kas nii on nüüd edasi kuni lõpuni?! Tempo langes selgelt. Tasapisi harjusin ära, kuid siis läks Taavi mõõda ja sain aru, milles ma olen ikka kehva. Maastiku jooksus! Ja ise tahan veel maastiku ultrale minna, no mida värki! No ei julge, ei jõua, ei taha. Taavi vajus vaikselt eest ära, meeter meetri haaval. Otsustasin, et üritan siiski hoida vahe vähegi kontrolli all, ehk distantsi viimane kolmandik tuleb minu aeg. Aga ei tulnud ta midagi.
Kuues kilomeeter 3:41,8. Ikka metsas. Rada läks küll pisut siledamaks ja ilmselt tempo tõusis, kuid Taavi vajus ikka eest ära. Metsast välja saades oli vahe juba ca 40-50 meetrit.
Seitsmes kilomeeter 3:35,6. Kruusal tagasi. Otsustasin, et ennast hävitama ma ei hakka - st. kiirelt Taavile järgi tõmbama ei hakka. Pigem ootan ja vaatan kas suudan enamvähem sama tempot hoida, mis enne metsa keeramist. Üllatuslikult hea enesetunne oli ja tempo üle polnud samuti põhjust nuriseda.
Kaheksas kilomeeter 3:26,8. Kruusateel, tuulevaikuses, vahe esimesega vähenes.
Üheksas kilomeeter 3:28,0. Ikka kruusateel, joogipunkti jätsin vahele.
Kümnes kilomeeter 3:29,3. Kruusateel oli minek tõesti hea. Ühel väiksel tõusunukil sain lõpuks Taavi kätte, kuid siis tuli taas metsa keerata. Õnneks küll single-trackile. Üritasin sättida sammu ees jooksva liidri järgi.
Üheteistkümnes kilomeeter 3:43,4. Metsas. Ilusas männimetsas. Millegipärast võttis Taavi algul tempot pisut maha. Mul tekkis juba lootus - nii suudan ma küll joosta :-)
Kaheteistkümnes kilomeeter 3:39,9. Tempo taas tõusis ja taas vajus liider vaikselt eest ära. Metsas selgus, et oleme jõudnud poolmaratoni-maratoni jooksjatega ühel rajal. Vaikselt hakkas rahvas ette jääma.
Kolmeteistkümnes kilomeeter 3:46,0. Vahe kasvas jälle mingi 20-30 meetri peale. Siis sai mulle selgeks, et ega täna ma Taavi vastu ei saa. Samas teades, et jäänud on vaid pisut üle  kilomeetri, otsustasin, et üritan ta siiski taas kätte saada. Tõusu võtsin rahulikult, allamäge panin täiega.
Neljateistkümnes kilomeeter 3:25,3. Minu pingutus kandis vilja. Kurgja talumuuseumi aladel, kilomeeter enne lõppu sain liidri kätte. Metsast olime väljas, tekkis väike lootus asi kinni panna. Kuid siis selgus, et üks kilomeeter tuleb veel joosta ja enamik sellest karjamaal (olin lastega enne selle ringi teinud, kuid lootsin, et pääsen sellest). Mina ja ebatasane karjamaa - no mida veel!?
Viieteistkümnes kilomeeter 3:18,1. Mõttes oli pidevalt - ma ei tulnud siia 100% andma, minu eesmärk on midagi muud. Vaimselt andsin alla ja nii ma maha jäingi. Kruusa osa jooksin veel Taaviga koos, kuid nii kui karjamaale jõudsime vajus ta vaikselt eest ära. Lõpuks jäi vahe kuus sekundit. Koguaeg 53:16 ja teine koht, keskmine kilomeeter 3:34. Täitsa hea ju! Pole lootusetu samas tempos veel kunagi maratoni kütta.

Kokkuvõtteks. Tore jooks oli ja hea trenni sain. Maastikujooks ei ole mu lemmik tegevus, kuid üritan vähehaaval areneda. Õhtul veel väike lõdvestav 7 kilomeetrit ja saun otsa ning pühapäeval veel pikk jooks otsa (37,7 km). Päris tegus nädalavahetus oli.