teisipäev, 16. august 2016

Rakvere Ööjooks 2016 - Kas läbi mõtlemat risk?

Olen pikamaa jooksmisega tegelenud enamiku oma elust, julgelt üle 30-ne aasta. Esimese treening rühmaga sai liitud juba kolmandas-neljandas klassis ... oi aegu ammuseid :) Kuid sellegi poolest leian ma end siiani tihti kahtlevat - kas see, mis ma teen või plaanin - on ikka õige? Pea igapäevaselt jooksmisega tegeledes, avastan siiani pidevalt midagi uut ja huvitavat treeningute, taastumise, võistluste, nõuannete, varustuse, oma keha funktsionaalsuse (vaim ja füüsis) kohta. Teadmisi ja kogemusi nagu juba oleks, kuid kas neid on piisavalt, et vältida suuremaid vigu?

Nädal aega enne hooaja ühte põhistarti ma tavaliselt enam liigselt pingutavaid või pikkasi trenne ei tee. Lihtsalt "teatavas vanuses" keha ei taastu enam nädalaga piisavalt ära. Milleks riskida?! Jah, aastaid tagasi sai veel nädal enne maratone lammutatud - ka 10km jooksu võistlusi läbitud (võistlustempos, teravuse-vormi kogumise eesmärgil), kuid see on nüüdseks mõõdanik. Tavaliselt olen piirdunud seitse päeva enne maratoni (või ultrajooksu) sellise pisut pikema 16-18 kilomeetrise kerge kulgemisega (põhiliselt hinge rahustamiseks).

Viimane laupäev (13.08) sai selles osas suhteliselt kardinaalne muudatus tehtud - läbisin koos elukaaslasega poolmaratoni ajaga 1:30-ga. Ütlen ausalt - algne plaan selline ei olnud. Kuna ma Rakvere Ööjooksul olin kirjas juba kevadest, siis loobumisele ei saanud mõelda. Esialgne plaan oli elukaaslast vedada kuni 12-13 kilomeetrini (tempos 4:15-20) ja siis ise sörkides lõpuni kulgeda. Kuid nagu ikka on plaanid muutmiseks :-) Tegin tempot lõpuni välja ja tulemus tuli ju isenesest hea (isiklik paranes 5 minutit). Lõpetades olid emotsioonid ainult positiivsed (mida ei saa küll õelda distantsil kogetu kohta - aga see on teise postituse teema). Kuid kuidas mõjutas see minu füüsist? Kuidas ma sellest välja tulen? Kas see maksab mulle nüüd järgmisel nädalal kätte?

Vastates viimasele küsimusele, siis ma ei ole selles päris kindel. Jah, 21 km võib tunduda päris pika distantsina enamikele jooksjatele, kuid kõik sõltub ju ikkagi personaalsest treenituse astmest ja tempo valikust. Selle aasta ettevalmistus Ultravasan jooksuks pole läinud nii hästi kui eelmisel aastal. Kuid ega ma sellepärast veel kehvas vormis ole. Nädalast-nädalasse on selle nimel tööd tehtud ja neid 20+ kilomeetriseid jooksu otsi on ikka viimase nelja kuu jooksul läbitud üsna palju kordi (kiiremalt ja aeglasemalt). Mind see distants ei hirmuta. Olen ka lõdvestuseks 20+ kilomeetrit läbinud :-)
Võib õelda, et tööd on tehtud palju ja seekordne poolmaraton (keskmise kilomeetri tempoga 4:16) ei olnud mulle just eriline pingutus. Olgem ausad - laupäeval tuleb samas tempos (tegelt pisut kiiremas) läbida ca 4 korda pikem distants ja seda veel maastikul.

Mida olen teinud, et laupäevane jooks jalgadesse istuma ei jääks? Taastumine algas juba laupäeva õhtul - venitused, taastusjoogid, söögid. Pühapäev kerge sörk ja venitused. Otsa veel jääkülm vann. Ohtralt magamist-pikutamist (võimalikult vähe jalgel olekut) ning kerge massaaž esmaspäeval. Edasised päevad näevad ette vähest treeningut (teisipäev, kolmapäev, reede), palju magamist, vähest jalul olemist ja mitmekülgset toitumist (loodetavasti ei lähe liiale, kaal on hetkel optimaalne). Ega ma muud ei teegi.

Võibolla ma otsin endale liigselt õigustusi. Kuid olgem ausad - elu ei koosne ainult jooksmisest. Pere, suhted, sõbrad, töö, jooksmine, muud hobid jne - kõik nõuavad oma osa. Ja elukaaslase uus isiklik Rakvere Ööjooksu poolmaratonil kaalus laupäeva õhtul (ja ka praegu) minu võimaliku jalgade füüsilise väsimuse lihtsalt üle. Vaimu värskendusena oli see jooks mulle vajalik. Füüsise osas saan vastuse laupäeval.

neljapäev, 11. august 2016

9 päeva ultrajooksuni Ultravasan 90 2016

Üheksa päeva on jäänud hooaja esimese tõsisema võistluseni. Võiks õelda esimese eesmärgini. Tegu ei ole küll hooaja põhivõistlusega, kuid kindlasti lähen täiega peale ja loodan, et kestan lõpuni. Kuidas on läinud ettevalmistus? Kui palju olen jõudnud teha trenni? Sellest allpool.

Peale sügis-talvist vigastuste rohket perioodi alustasin sisuliselt ettevalmistust 5. märtsist 2016. Sellest ajast kuni eilseni (10.08.2016) olen kokku saanud järgmised statistlised numbrid (ca 5 viimast kuud):

Kokku oli selles perioodis - 159 päeva
Kokku oli selles perioodis - 126 treening päeva (trennide arv???)
Kokku oli selles perioodis - 24 planeeritud puhkepäeva
Kokku oli selles perioodis - 9 haiguse päeva (märts, mai, juuli)
Treeningtunde kokku - 250 tundi ja 5 minutit
Millest jooksmisele kulunud aeg - 159 tundi 5 minutit
Millest ÜKE´le kulunud aeg - 55 tundi 36 minutit
Millest orienteerumisele kulunud aeg (xdream) - 13 tundi 50 minutit
Millest rattasõidule kulunud aeg - 10 tundi 58 minutit
Millest matkamisele kulunud aeg - 8 tundi 16 minutit 
Millest ujumisele kulunud aeg - 1 tundi 20 minutit
Millest jalgpallile kulunud aeg - 1 tund 0 minutit
Jooksu kilomeetrid kokku - 1908 km 

Jooksu kilomeetrid kuude lõikes:
Märts 205 km / 19h:09m
Aprill 341 km / 28h:49m
Mai 359 km / 29h:22m
Juuni 433 km / 35h:26m
Juuli 409 km / 33h:09m
August 161 km / 13h:09m

Pikkadest jooksu trennidest rääkides:
Pikkasi jooksuotsi, pikemad kui 30 km, tegin 8 korda;
Pikimaks jooksuks jäi 17. juulil joostud 44 km. Peale mida ma ennast vigastasin ja üks sarnase distantsiga ots jäi jooksmata. Xdream etapid olid küll ajaliselt pikemad, kuid need ei olnud täies mahus jooksmised.

Kokkuvõtteks - mahud on olnud päris suured ja nagu võiks rahul olla:) , kuid kõike plaanitut siiski ellu viia ei suutnud. Seega päris rahul ma ei ole, saab paremini. Kõige rohkem jääb häirima juuli teises pooles tekkinud sääre (lestlihas) väike venitus/ülekoormus. Selle vigastuse pärast jäi üks nädal poolikuks (alternatiiv treeningud) ja teisel pidin mahtusi 30% langetama. Kurb oli see, et see sattus nii lähedasele ajale esimesele tõsisemale võistlusele. Lisaks jäi planeeritust ellu viimata 3-4 mäkkejooksu trenni, mõned jõusaali trennid, paar kontroll võistlust ja üks pikem ots (45km). Ütleksin, et 90-95% suutsin plaanitust ellu viia.


reede, 5. august 2016

Kehakaalu langetamisest


Kaks kuud tagasi, juuni alguses kaalusin 69,5 kilogrammi. Olin pidevalt trenni teinud, kuidsöömisele polnud mingit tähelepanu osutanud. Sel hetkel sai mulle selgeks, et midagi peab muutma või ma lähen augusti kuusele ultrajooksule ülekaalulisena. Lisa kilodega pole ju mõtet nii pikka maad ette võtta - joosta on selgelt lihtsam kui turjal on vähem kilosi, lisaks veel need kümned tuhanded sammud, mis liigestele ülekoormust annavad (koos lisakilodega!). See selleks. Täna hommikul oli mu kaal 63,2 kilogrammi. Kuidas ma selle kaaluni - omast arust suht lihtsalt - jõudsin?

Ütlen ausalt juuni kuus ma siiski väga põhjalikult kaalu teemal ei juurelnud. Mõtlesin - küll ta ise maha tuleb, suvel soojem ja higistamist rohkem. Kuid selgub, et vanuse lisandudes polegi kaalu langetamine nii lihtne. Varasemast on mul alati olnud väga kiire ainevahetus, söömisele pole kunagi väga piiri pannud. Kuid nüüd 43+ vanuses kõik ei toimi nii lihtsalt. Eks ma juuni kuus püüdsin korralikult trenni teha ja pisut vähem komme ja muud magusat pugida :) Kohati see õnnestus, kohati mitte. Mingile kardinaalsele menüü muudatusele ma ei mõelnud. Juuli alguseks olin kaalu saanud 67,5 kilogrammi peale. Positiivne? Ei. Seis ei tundunud kuigi rõõmustav. Seepärast võtsin juuli kuu kavasse järgmised muudatused (võrrelduna minu tavaeluga):

- peale õhtusööki teha väike jalutuskäik 15-20 minutit (arvestust ei ole pidanud, aga usun, et 31 päevast 20-l käisin väljas peale õhtusööki);

- loobuda kommide söömisest (arvasin, et see saab olema kõige keerulisem, kuid sellega on läinud isegi suht hästi. Päris null pole tulemus olnud - nädalasel euroopa auto tuuril sai pisut ikka neid komme söödud, kuid enamus nädalaid olen oma soovid suutnud alla suruda.);

- loobuda nisujahu toodetest - saiad, saiakesed, küpsised, hõrgutavad küpsetised, koogikesed-tordid (see ei ole kõige paremini õnnestunud, kohati veel tarbin neid tooteid, kuid on olnud nädalaseid perioode kus on 0 kasutus. Olen rahul.);

- loobuda magusatest karastusjookidest (välja arvatud peale pikka otsa pühapäeval). Selle punktiga pole päris soovitult läinud, peale pühapäevase pika otsa järgse coca-cola olen veel ühteteist tarbinud (põhiliselt kiirsöögi kohad). Aga magusate jookide tarbimist olen piiranud küll. Ütleme nii 50/50.

Muid muudatusi oma menüüs või elustiilis ei teinud. Ja tulemus tuli. Ei tunne, et oleks millestki erilisest ilma jäänud. Jah, nosida tahakas pidevalt, kuid ka siis kui kaal on olnud/oleks 10 kilo rohkem, tahaksin pidevalt nosida. Selles osas pole mingit vahet.

Selle kahe viimase kuu jooksul olen paar korda ka stressi tõttu ülaltoodud punktidest üle astunud. Millegi pärast on esimene stressi maandaja olnud just liigne söömine (stressi tekitaja on olnud kahjuks paar vigastust ja vigastusega ju ei jookse!). Seega vältida tuleb ka stressi - kuidas seda teha? Kui ma vaid teaks.

Kokkuvõtteks - võistluskaal on kaks ja pool nädalat enne ultra jooksu peaaegu saavutatud. Jäänud on veel tühised 700 grammi, mis tulevad loodetavasti maha viimase nädala teiperiga. Enam hirmu ei ole, et soovitud kaal jääb seekord saavutamata.