Walking on the Edge?

Kirjutatud reedel, 04. augustil: 
Hetkel on mul täpselt selline tunne, et on kaks varianti - kas kõik saab korda või kuulutame 2017 hooaja varakult lõppenuks?! Sisuliselt pole minu jaoks jooksuhooaeg veel alanud :), seega eriti varakult. Augustis oli/on siiski plaan võistlustele jõuda. Mis on vahepeal juhtunud?

14. juulil tegin viimase tõsisema pika jooksu otsa. Kõik tuli suhteliselt lihtsalt ja kergelt - 44+km, koondajaga 3:12. Enesetunne hea, jalad korras, raske koormuse nädal hakkas läbi saama. Järgmise päeva hommikul startisime perega kaheks nädalaks Euroopa tuurile "puhkama". Kõik näis vägagi roosiline. Euroopas sai palju autoga ringi sõidetud, mägedes- ja lausikul matkatud, ujutud, vaatamisväärsusi vaadatud, lõbustusparke külastatud ja loomulikult hommikuti treenitud. Ainult uneaega ja puhkust kippus vist väheseks. Eriti arvestades, et treeningutes  pidi vahepeal olema kergem (taastav) nädal.

Slovakkia, Kõrg-Tatrad, Lomnica. Minek mägedesse, 17.07.2017.

Esmaspäeval 24. juulil Prantsusmaal, Strasbourgis hommikust trenni alustades andis parema jala hüppeliiges valuga märku, et midagi on valesti. "Jäär" nagu ma olen, tegin trenni kohusetundlikult lõpuni. Takkajärgi ei hakka nüüd tark olema, aga sellel nädalal ma enam jooksurajale kahjuks ei saanudki :(. Jalg andis endast igal võimalikul hetkel valuga märku (käies, ujudes, auto pedaale vajutades :)). Terve esmaspäeva veetsime "Europa Park´is", üritasin küll vähem liikuda ja palju istuda, kuid kuidas Sa ikka laste kõrvalt kõrvale viilid, päeva lõpuks kogunes üsna palju ringi jalutamist (11+km). Õhtuks oli jalg omdega üsna läbi. Raviks oli mul kaasas ainult külmakotid, kompressioonside ja ibuka tabletid. Need läksid kohe käiku, peale esmaspäeva hommikust trenni.

Itaalia, Dolomiidid, Madonna di Campiglio. Radade kõrvalt mäge vallutamas, 22.07.2017.

Reedel 28. juuli õhtul jõudsime lõpuks kodumaile tagasi. Kuna parem jalg eriti paremaks polnud vahepeal läinud, siis igaks juhuks lasin traumapunktis sellest pilti teha. Kuigi otsest traumat ei mäleta - jah, paar korda mägedes matkates sai mõlema jala hüppeliigest kergelt väänatud, aga tõesti väga kergelt ja ma ei uskunud, et valu võiks sellest olla. Pigem tegu ikka kerge ülekoormusega (juuni-juuli on minu jaoks olnud üsna suure mahuga), mis keskmäestikust alla tulles võis võimenduda ja välja lüüa. Jala röntgenpilt oli õnneks korras ja ega traumapunkti arst ka selle peale midagi targemat ei osanud õelda/soovitada, kui et puhkust 2-3 nädalat. Ei mingit ravi, tablette, kreeme, taastus protseduure jne. Nagu ikka. Moka otsast mainisin, et kolme nädala pärast tahaks ühele võistlusele jooksma minna (distantsi jätsin igaks juhuks ütlemata), selle peale pandi mind kohe paika - siis tuled sealt tagasi karkudel!

Šveits, Alpid, Davos. 2800+ peal "Walking on the Edge", 23.07.2017.

Niisama molutamine mulle ei meeldi, seepärast ajasin laupäeval (29.07) kargu taas alla ja ratta välja ning vastuokse soovitusele andsin jalale kerget koormust. Varasem kogemus ütles, et kerge liigutamine tuleb ainult kasuks. Üllatuslikult kergelt rattaga kerimine polnud üldse probleem (parema hüppeliigese valu mõttes), probleemid tekkisid igale poole mujale, näiteks taguots jäi ikka väga valusaks :) (seda juhtub kui paar korda aastas ratta sadulasse istuda). Paar päeva sõitsin rattaga ja tasapisi kadus ka käimise ajal seni kogetud hüppeliigese valu. Teisipäeval julgesin juba kergelt sörki proovida. Kuna mul oli kolmapäevaks Fysiopark´is Helvis Trääderi juures varasemalt aeg kinni pandud, siis tahtsin selgust saada, mida jalg lubab teha ja mida ei luba. Helvise vastuvõtul olen käinud massaažis viimase aasta ja julgen kõigile soovitada (saate kindlasti lihase-liigeste vaevuste korral abi).
Kolmapäeval (02.08) füsioterapeudi juures sain kinnitust - ei ole välistatud 2,5 nädala pärast planeeritud võistlusel osalemine. Iseküsimus on see - mis vormis ma selleks ajaks olen??! Soovitas jälgida enesetunnet, jala olukorda ja treenida võimaluse piires esialgu siledamal pinnasel, vajadusel peale trenni kergelt külma peale. Seni kuni jalg ise paraneb, välistasime teipimised ja tabletid.

Euroopa reis 2017. Šveitsi Alpide lummuses,23.07.2017.

Nüüd ma olen mõned päevad treeninud, põhiliselt vaikselt kulgenud, samas distantsi pidevalt pikendades. Saan õelda, et seis on paremaks läinud, kuid jalg on siiski pisut ebakindel. Nädalavahetusel saab näha, kas kannatab ära ka pika otsa?!
Kirjutatud teisipäeval, 08.augustil: 
Pikk jooksuots läks hästi. Ilma trotsides sai kergelt läbitud 41+km. Parem jalg ei andnud kordagi tunda (ebakindlus välja jätta) ning pühapäeval kannatas täitsa treenida. Küll õnnestus pikal otsal üsna korralik haav saada vasakule säärele (jooksin mingi palgi oksa otsa). See annab hetkel tunda, aga loodetavasti ei ole treeningutel takistuseks. Seega võistlushooaja avame 19.08 Rootsis - UltraVasan90.

Kirjutatud reedel, 04. augustil: 
Kokkuvõtteks. Jooksu koormustega olen läinud üsna piiri peale (olen ikka seda meelt, et tegu on ülekoormus vigastusega), nüüd ongi küsimus selles - kas ma tunnetan selle piiri ära ja ei lange sügavamasse auku või või ei tunneta ja adjöö 2017 hooeaeg? Selge on see, et töö kõrvalt pole enam mõistlik jooksu koormust oluliselt suurendada. Pean leidma aega rohkem puhkamiseks (pikem uni) ja taastavateks tegevusteks/protseduurideks (ujumine, ratas, jalutamised/kerged matkamised, tihedam massaažis käik jne). Enamus arvab, et nüüd oleks mõistlik paar nädalat rahulikult võtta ja koormused alla võtta. Mina nii ei arva. Kahe nädala pärast - kõik või mitte midagi! Seega pean veel 9-10 päeva koormusega hakkama saama ja seejärel viie-kuue päevaga võistluseks füüsiliselt ja vaimselt valmis olema. Selle viimasega hetkel õnneks probleemi pole :)