SEB Tallinn Marathon 2014 (II)

Kell 9:00 start. Ees ootas kaks ringi Tallinna maratonil. Startisin viimasest stardigrupist ja stardikanga alla jõudsin 35 sekundiga. Esimene eesmärk oli naine rajal kätte saada, et saaks üheskoos rajal kulgema hakata. Ei läinudki väga kaua, vana Postimaja kõrval saime kokku. Eve oli alustanud täpselt nii nagu planeerisime - rahulikult. Rahvast oli ümber ringi palju, kuid õnneks on maratoni  rada alguses piisavalt lai. 100 meetrit eespool kulges 3:45 tempomeister pallide ja suure hulga rahvaga.

Peale esimest rahuliku kilomeetrit võtsime soovitud tempo üles ja üritasime jätkata endale sobivas rütmis. Ega see lihtne ei olnud, aga Russalka juures jõudsime "omasse mulli", mis maratoni jooksmisel on minu arvates üsna oluline. Tähtis on saavutada soovitud tempoga hea jooksurütm (muidugi arvestades, et distants on ikkagi 42+ kilomeetrit) ja seejärel lihtsalt kulgeda nii ökonoomselt kui võimalik. Energiat ei tasu raisata isegi rääkimisele, mille vastu pidevalt eksitakse, eriti seal taga pool otsas. Suuremaid tempo kõikumisi ei tohi samuti olla, muidugi arvestades raja olusi (mäed, tuul jne). Kui tempo ja rütm sobivad, siis soovitan joosta kellegi tuules. Kuigi seekord oli maratonil super ilm, siis mingi tuuleke on pea alati liikvel. Koos on alati lihtsam tuult murda ja kiirust hoida.

Russalka juures, kolmandal kilomeetril, võtsin juba esimese vee. Teada on, et pikal pingutusel läheb vedeliku tasakaal paigast, seega selle vastu tuleb kohe valmistuma hakata. Kuigi ilm oli super (vaikne tuuleke, hommikune jahedus, hapnikurikas õhk, selge taevas), siis teadsin, et hiljem kütab päike ilma soojemaks ja vedeliku kaotus suureneb. Pirita teel kulgesime soovitud tempos paarisrakendina. Mitmed jooksjad mõõdusid, mõnest läksime ise mõõda. Olime omas mullis :-).

Teises joogipunktis, enne Pirita silda, taas vesi ja pisut spordijooki. Joogipunktides oli meil strateegia järgmine: naine jooksis oma jooksu koguaeg edasi, mina krabasin jooksu pealt laudadelt topsid näppu ja kandsin need temani. Sellega saavutasime selle, et tema sai joosta omas rütmis edasi ja hoidis seega jõudu kokku. Peale seda joogipunkti hakkas 3:45 grupp selg ees vastu tulema, tasapisi. Sajast meetrist sai viiskümmend ja vahetult enne järgmist joogipunkti (8km) olimegi grupi riismetel sabas. Mõtlesin veel, et kuhu nad kihutavad, kui meie plaan on neist pisut kiirem lõpuaeg. Seal grupi sabas jooksis ka sõber Urmas, kellega pidime koos jooksma. Eks jooksime nüüd koos edasi. Joogipunktis oli pisut palju rahvast, aga sain hakkama. Kuidagi vingerdasin rahva vahel, joogitopsid näpus, naiseni. Peagi saabus tagasi pöörde koht ja natuke hiljem täitus 10 kilomeetrit. Garmini kella järgi vaheajad: 5:17, 5:22, 5:10, 5:16, 5:15, 5:17, 5:13, 5:12, 5:11, 5:05. 10km vaheaeg oli pisut üle 53 minuti.

Aeg oli käes esimeseks geeli manustamiseks. Kaasas oli mul kaks SIS geeli, need veega lahjendatud. Naine manustas esimese geeli ja mulle jäid tühjad pihud, olin ühte geeli need 10 kilomeetrit käes kandnud. Pükste taskusse rohkem ei mahtunud kui üks. Kuigi kahest SIS geelist jääb maratoni rajale selgelt väheks (ka ühele), siis ei tahtnud rohkem kaasa krabada. Pisut ebameeldiv on joosta kogu aeg mingi pakk käes. Seejärel mõõdusime põrgatavast kossumehest, sai veel sööte vahetatud :-) ja ergutatud. 11-ndal kilomeetril oli taas joogipunkt ning peale seda olime ametlikult 3:45 grupis sees, kusagil rahvakeskel. Selles grupis kulgesime liiga kaua - Russalka joogipunktini (16km?). See oli väike viga, sest tempo kippus neil millegipärast väga kõikuma ja Pirita kergliiklus teel joostes oli ikka väga-väga kitsas.  Pirita silla joogipunkti läbimise järel tõusime juba grupi esimesse poolde, aga päris mõõda ei saanud. Mingit kiirendust ju samuti ei tahtnud teha. Leppisime naisega kokku, et kulgeme grupis Russalka joogipunktini ja sealt vaatab edasi - ehk õnnestub jätkata omas rütmis. Pirita kergliiklusteel, grupis sees sättisime sammu, kuulasime hr peaministri ja teiste jutuvadinat (ärge rääkige nii palju, parem hoidke energiat raja lõpu osale), sättisime telekaamera ees ennast ilusaks ja sättisime jälle sammu. Peagi olimegi joogipunktis. Seal saime grupist mõõda ja jätkasime omas tempos. Sõber Urmas jäi gruppi edasi tiksuma. Kahjuks teisel ringil ta väsis ja järgmine kord nägime teda juba finshis, maratonialas.

Esimesel ringil, enne vanalinna ei juhtunud suurt midagi. Minek oli mõnus, meil mõlemal. Grupp oli seljataga ja ei häirinud meid enam oma tempo kõigutamistega, saime omas rütmis kulgeda. Enne Paksu Margareta tõusu veel väike tankimine joogipunktis ja oligi käes munakivi osa vanalinnas. Teadlikult lasime tõusul tempot pisut alla ja rõhusime pigem heale rütmile. Balti jaama kandis oleva silla ületasime samuti rahulikul, seejärel taastasime oma soovitud tempo ja Kaarli tõusul olime juba sõiduvees. Kaarli tõus esimesel ringil oli liiga kerge, tõusule järgnenud langusel tempo taju pisut kadus ja tempo läks juba liiga kiireks. Selliseks tempoks me see maraton veel valmis ei olnud. Natuke maksis see hiljem kätte. Garmini vaheajad (11-21): 5:10, 5:05, 5:11, 5:09, 5:19, 5:14, 5:10 (läksime 3:45 grupil eest), 5:10, 5:31(Paks Margareta tõus ja vanalinn), 5:12, 5:14. Poolmaratoni aeg 1:51.

Teise ringi alguses oli juba selgelt soojem ja leppisime kokku, et joogipunktides hakkame kasutama kolme topsi taktikat: esimene vesi pähe, teine spordijook joogiks (2-3 lonksu), kolmas vesi joogiks ja jahutuseks veel pähe. Otse loomulikult tegime seda kõigis järgnevates joogipunktides. Teise geeli manustasime 23-ndal kilomeetril, jälle vahetult enne joogipunkti. Teisel ringil oli rajal olukord vastupidine esimesele ringile - meie mõõdusime jooksjatest ja meist enam ei kiputud väga mõõduma. Kuigi tempo oli sama. Selge on see, et 80% jooksjatest ei oska oma jõuvarusi õigesti hinnata ja alustavad selgelt liiga kiiresti. Maratoni rada tuleb läbida enamvähem ühtlasel kiirusel, siis tuleb ka parem lõpuaeg. Jutud, et ma ei suuda nii kui nii teist ringi enam-vähem sama kiirusega joosta, on jama.

Kuna meie maratoni ettevalmistus oli vaid nelja nädalane ja pikim jooks oli ühekordne 24 kilomeetrit, siis esimesed raskused maratoni rajal tekkisid kusagil 25-ndal kilomeetril. Ei midagi tõsist, aga välisel vaatlusel tundus, et Evel on pisut liiga palav ja raske. Minul koitis alles nüüd, et geelid on ka juba otsas, kust edasiseks saada lisa energiat?! Õnneks olime peagi kolmandat korda Pirita silla joogipunktis ja sellele järgnevalt jagati ka energiageele. Tundmatu tootja küll, aga mis sa hädaga ikka teed. Väikestest raskustest hoolimata me tempot alla ei lasknud. Jätkasime omas rütmis. Kusagil 28-ndal kilomeetril läks sisse kolmas geel (Pirita silla juurest krabatu), järgnevas joogipunktis vesi-spordijook-vesi peale ja 30-nda kilomeetri läbisime ajaga 2:37. Garmini vaheajad (22-30): 4:56 (allamäge kaotasin kontrolli), 5:09, 5:10, 5:12, 5:14, 5:10, 5:14, 5:09, 5:13.

Maratoni viimane neljandik on alati raske, nii füüsiliselt kui vaimselt. Kes suudab nendest raskustest üle olla ja jätkata varasemas tempos - see on õige maratoonar. Eks see õige tempo tunnetamine ja sättimine tuleb kogemustega. Evel oli tegu teise maratoniga ja kogemuse mõttes olingi talle terve raja jäneseks ja toeks (motivaatoriks).
Teine raskem moment tuli meil peale teist tagasi keeramist Pirita ranna ääres. Päike oli ilma soojaks kütnud ja raskused olid selgelt kehakeelest näha. Samuti kilomeetri vaheajas (5:20). Otsisime varjulisi kohti ja jätkasime omas tempos. Abiks joogipunkti värskendus ja motivatsiooni kõne. Kuna 32-ks kilomeetriks oli samm juba pisut tõntsim, siis keskendusime viimasel neljandikul põhiliselt heale rütmile ja sammu tihedusele. Ma arvan, et tuletasin naisele viimasel 10 kilomeetril sadakond korda meelde: hoia rütmi, keskendu minu tossudele/sammudele! Viimased paar kilomeetrit tulevad tahtejõu najal ikka ära, aga kuidagi peab sinna 40-nda kilomeetrini ennast vedama. Eks ma motiveerisin kuidas oskasin ja minu arvates kulgesime veel päris hästi.

Enne Pirita silla viimast ületamist krabasin geelipunktist veel kaks geeli kaasa. Ühe manustasime kohe, joogipunktis vesi-spordijook-vesi peale ja jätkasime ikka omas (varasemas) rütmis. Ei mingit hinnaalandust. Ühe geeli jätsin varuks, et see Russalka kandis (37km) ära tarbida. Pirita teel külastasin expromt mõttena "kilu punkti" (naine õnnes selles avantüüris ei osalenud). Juua peale ei võtnud ja kilu jäi kuidagi kõrisse kinni. Päris tobe olukord oli. Järgmine joogipunkt oli 2km pärast, kuidagi kannatasin ära :-). Samas meenus, et ma olin ise viimati joonud esimese ringi lõpus (21km). Saab ka nii kui teise eest hoolitsed.

Viimast korda Russalka juures läks loosi viimane geel. Sellega peab lõpuni jõudma. Tempo oli veel hea ja tundus, et naise isiklik rekord on veel võimalik. Motivaatoriks sai see ka välja käidud. Motiveerimise nõkse on igasuguseid, eks need ole eri inimestel erinevad. Minu naisele tundub, et mõjub kõige paremini unistus külmast coca-colast finishis :-). Samas oli natuke häiriv vaadata kuidas ees jooksnud soomlased raja kõrvalt sõpradelt coca pudeli said. Ma loodan, et naine seda ei näinud. Nii vähe oli lõpuni (4km), oli juba üsna raske ja purdumine võis toimuda ka pisiasjade pärast. Tempot me ei langenud, aga raske osa ootas ees - vanalinn!

Paksu Margareta tõusu teistkordse läbimise tegime selgelt aeglasemalt (kilomeetri ajas ei kajastu) kui esimesel ringil. Munakivide osa oli raske, ilmselt kõigil. Tempo langus oli ette planeeritud, et peale munakivi osa oleks veel kaheks viimaseks kilomeetriks ja eriti Kaarli tõusuks jõudu. Kuid ära vajumine oli pisut liiga suur. Sinna läks isiklik. Munakivide lõpuosas oli mul kaasas veetops, sellest veest oli ilmselt abi. Kohe peale vanalinna müüride vahelt väljumist, tõstsime tempot. Viimased paar kilomeetrit, Kaarli tõus, laskumine finishi poole, finshi sirge - kõik tulid raskelt, aga selgelt tempokamalt kui maratoni keskmine tempo. Finishi sirgel spurti ei tulnud, eks järgmine kord :-)
Garmini vaheajad (31-42+): 5:10, 5:20 (palav, raskused), 5:13, 5:15, 5:10, 5:15, 5:14, 5:22 (Kadriorg, palav), 5:12, 5:20 (40km, Paksu Margareta tõusu algus), 5:31 (vanalinn, Balti jaama sild), 5:02 (Kaarli tõus), viimased 480m 2:19 (4:52 tempo). Maratoni koguaeg mõlemal 3:41:28. Puhas aeg naisel 3:41:06. Isiklikust rekordist jäi seekord puudu 17 sekundit. Eks siis järgmine kord.