Ma ei ole väga suur "raamatu inimene". Rohkem nagu muusika ja filmi huviline. Kooli ajal sai muidugi palju rohkem loetud, kuid viimase kümne aasta keskmine on ilmselt vaid 5-6 raamatut aastas. Viimasel ajal olen üritanud ennast parandada, viimane raamat, mis näppu sattus oli: Jooksjaks sündinud - autor Christopher McDougall.
Ma pole mingi "arvamusliider", kuid mõned huvitavad tsitaadid, tähelepanekud ja minu arvamus raamatust, on allpool. Loodan, et ei lähe liiga "Ameerika" reklaamiks kätte.
Arvamused (suht ameerikalik üli-üli) väljastpoolt koduvabariiki:
"McDougall's book reminded me of why I love to run."
- Bill Rodgers, American marathon legend
"One of the most entertaining running books ever."
- Amby Burfoot, Runnersworld.com
"Born to run is a fascinating and inspiring true adventure story, based on humans pushing themselves to the limits. It's destined to become a classic."
— Sir Ranulph Fiennes, author of Mad, Bad and Dangerous to Know
"Having been a runner for over fifty years, I appreciate and enjoy the characters in Christopher McDougall's . These are real people who express their addiction for running in quirky ways."
— Jeff Galloway, U.S. Olympian
"What makes this book such a thoroughly enjoyable read is that McDougall is a fantastic storyteller and a great researcher. He shifts with ease from recounting his harrowing adventures in the Copper Canyons, to the antics and life stories of his running companions,
to discussing the perils of running shoes and the evolution of running in humans (which, as an evolutionary biologist, is one of my favorite parts of the book)."
— Peter Larson, a biology professor and runner from New Hampshire.
"A page-turner, taking the reader on an epic journey in search of the world's greatest distance runners in an effort to uncover the secrets of their endurance."
— The Durango Herald
Internetist leitud Eesti inimeste vähesed arvamused:
"Kui raamatu kaanele on trükitud sellised telepoe reklaamklippidele omased ülistavad laused, muutun automaatselt skeptiliseks. Ent seekord ei tule pettuda. Kui romaan on ühtaegu hariv, põnev ja naljakas, siis võib natuke ka liialdamisega patustada."
- Jaan Martinson, Postimees
"Neelasin raamatu pooleteise päevaga ning loetu mõjusust peaks iseloomustama säärane tõik, et kohe peale raamatu käest panemist õhtul kell 8 tõmbasin trenniriided selga ning vaatamata õues valitsevale pimedusele ja koerailmale tegin läbiloetu seedimiseks ca 11km pikkuse jooksuotsa. Kohe selline sisemine sund tekkis loetu tagajärjel. Või oli see hoopis nii, et ma ei ei suutnud raamatut enne lõpuni lugemist käest panna ning selleks päevaks kavandatud jooksmaminek viibis just seetõttu? Mine võta kinni!"
- dr Holden, blogger-holden.blogspot.com
"Robert Bannister on öelnud “Gasell ärkab Aafrikas igal hommikul üles, teades, et ta peab jooksma kiiremini kui kõige kiirem lõvi, sest muidu ta süüakse ära. Lõvi ärkab Aafrikas igal hommikul, teades, et ta peab jooksma kiiremini kui kõige aeglasem gasell, sest muidu jääb ta nälja. Pole vahet, kas Sa oled lõvi või gasell – kui päike tõuseb, on targem punuma pista“.
Lugesin raamatu läbi paari õhtuga, sest see oli kirjutatud põneva loona, ent põimis endas seikasid ajaloost, viiteid teadusele ja uuringutele ning eelkõige pani jalad all nihelema, sest süstis meeletult innustust saada raamatuga ühele poole ja minna jooksma! Nüüd, kui olen vahel laisk, avan raamatust suvalise lehe lahti ning 5 minutiga meenub, miks toss jalga tõmmata ja õue jooksma minna.
- loevadjaarutavad.blogspot.com
Kuigi romaani algus oli nagu rusikas silmaauku (miks jalg valutab? miks ükski spetsialist seda ravida ei oska? miks nad aru ei saa, ma tahan ainult joosta!?), siis minu arvamus kogu raamatust nii ülivõrdeline siiski ei ole. Võibolla sellepärast, et ootused olid liigselt üles paisutatud. Kõik need repliigid-arvamused ja varasemad blogipostitused, mida olin lugenud jne. Jah, sisult on tegu hea, huvitava ja intrigeeriva (inimkonna arengu alustala on kahel jalal jooksma hakkamine?!?) romaaniga, eelkõige "jooksjale". Kuid nn. Eesti tavalugejale jääb lugu pisut liiga laialivalguvaks ning jooksu ja ultrajooksu spetsiifiliseks. Ja no ma ei saa üle ega ümber - raamat on liiga "ameerikalik" (ikka see üli-üli, absoluutne tõde jne).
Ise jooksjana muidugi oleks oodanud veel detailsemat lähenemist, olen friik, mis teha :-)
Muidugi pani raamat mõtlema (hea raamat peabki panema), mille pärast ma jooksen, kas minus on just see jooksja peidus, kas minu valitud tee on õige, kas jooksmine on tõesti inimkonna arengu alustala, jne. Samas ei muutnud raamat minu senist arusaamist jooksmisest, sest mu vaade oli ennegi - ma jooksen sellepärast, et jooks on minu sees, muud moodi ma ei saa, ega oska. Ma ei jookse selleks, et mingit kohta või aega saavutada.Ma jooksen selleks, teada saada milleks olen võimeline? Ja selle teadasaamine on lõputu protsess...
Samas, kõigil jooksuhuvilistel soovitan raamat läbi lugeda, raamatukogudes täitsa saadaval, ei pea ostma. Ning mõelda, milline jooksja on sinus peidus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar