teisipäev, 7. oktoober 2014

Paide-Türi Rahvajooks 2014


Otsus Paide-Türi Rahvajooksule minna tuli viimasel hetkel, kaks päeva enne võistlust. Kuna minu jooksuvorm pole hetkel päris see, mida ise ootaksin, siis läksin taas kergema vastupanu teed - olin naisele "jäneseks".

Paide-Türi jooks on mulle olnud üsna nostalgiline jooks. Kunagi eelmisel sajandil, 80-ndatel, kooli ajal, sai alustatud ja nüüd siis taas rajal. Alustatud sai küll selle lühema variandiga - Kirna-Türi. Kunagi sai seal näidatud hämmastavat stabiilsust - kolm aastat jutti kohaks 17. Et nostalgia laks ikka täielik oleks, otsustasime seekord Türilt Paide sõita korraldajate organiseeritud bussiga. Arvestasime juhendis kõlanud soovitusega - mitte jääda viimasele bussile lootma. Kell 10:35 olime Türil juba bussi ootmas, kuigi väljumise aeg oli 10:50. Ega muidu ei oleks aru saanud, kus oodata, aga päris mitu inimest ootas staadioni kõrval oleval tänaval, igaks juhuks sai ka üle küsitud, mis nad seal kogunevad :-) Meie plaan oli viimaseid busse vältida ja minna ümber istumisega üle Kirna. Ega me mingid nõrgad ole, et ei jõua ühest bussi peatusest teise kõndida või siis Paides tunnikese niisama passida. Aga samamoodi olid otsustanud päris paljud jooksjad. Rahvast oli pisut palju võitu, saime korralikult bussile tormi joosta. Kuigi buss sai korralikult täis pressitud, jäid pooled bussi ootajatest ikkagi järgmist transat ootama. Bussis meenus ammune nõuka aeg - mida logu buss ja korralik diisli ning spordikreemi hais.

Ümber istumine Kirnas läks sujuvalt. Õnneks liikus sealt edasi Paide poole rohkem busse ja vähem inimesi, enam ei pidanud rahvaga uksest sissepääsemise pärast tunglema. Kuna ilm oli suht jahe (+8), siis Paides otsustasime tunnise ooteaja sisustada kultuurimajas passimisega. Õues valitsenud ilmaolud olid küll super soodsad tulemuse tegemiseks (mõnusalt jahe, pilves, ennustuse järgi kerge tagant tuul), kuid soojendust need küll ei kutsunud tegema. Riietusime nii kaua kui võimalik. Loosi läksid poolpikad liibukad ja lühike särk (minul all pika varukaga särk). Mütsid pähe, buffid kaela, oleks kindad ka pannud, aga need olid koju jäänud. Kordasime üle taktikalise plaani: esimene kilomeeter rahulikumalt; pärast seda hoiame keskmist kilomeetri tempot 4:30 juures; tõusud võtame kergelt, punnitamata, et ikka lõppu jõuaks; viimasel kilomeetril üritame tempot tõsta. Siis jokutasime edasi ... ja lõpuks piirdus minu soojendus väikese siseruumides võimlemise, riiete koti bussi viimise (see pigem jahutas) ja lõpuks 200m sörgiga kultuurimajast stardikanga alla.

Stardialas, kusagil esimese kolmandiku piiril, sai positsioon sisse võetud. Kuus minutit enne starti. Üllatus, aga rahvast oli hõredalt, lootsin, et inimeste vahel on vähe soojem. Aga ei midagi. Sai siis seal kohapeal hüppatud ja igasugu liigutusi tehtud. Õnneks erinevalt Itaalia traditsioonidest (15 minutit hilinemist on OK), anti Paides stardipauk õigeaegselt.

Allpool jooksu ülevaade kilomeetrite kaupa:

1km - 4:32
Enne starti olime kokku leppinud, et alustame rahulikult. See oli üsna keeruline, sest rahvas, nagu ikka, paneb stardist täiega minema. Esimesel viiesajal mööduti meist paremalt ja vasakult, seejärel seis pisut stabiliseerus ja enam me ei tundunudki kõige nõrgemad olema. Pealegi oli stardis nii külm, et tahtsid ainult liikuma saada, talitse siis ennast veel rahulikule algusele.
2km - 4:19
Pidin naisele küll vaheaegasi ütlema (jooksis teine ilma kellata), kuid otsustasin, et parem siiski mitte. Ehmub veel ära :-). Enamik kes meist algul mööda tuiskasid, otsustasid nüüd hoogu maha võtta. Oli üsna palju laveerimist, kuid õnneks ruumi laial maanteel jagus. Raja ääres oli üksikuid pealtvaatajaid. Sai neid üles äratatud ja ergutatud - olid teised tuimad nagu elektripostid raja ääres. Eluvaim tuli ikka sisse. Kordasin protseduuri mitmeid kordi, nii Paides kui Türil. Aga noh, Eesti inimene on nagu ta on - tuim. Ega see esmaavastus ole, selline tuimalt vahtimine on tuttav kõigilt Eesti rahvaspordi üritustelt. Võibolla olen liiga karm, meie kohta sobib järgmine valem: rahvaspordi üritus + külm ilm + Eesti inimene (pealtvaataja) = tuim jõllitamine.
3km - 4:23
Möödusime hulgast jooksjatest, kuid sobiva tempoga gruppi polnud ikka kätte saanud. Käed mis olid enne üsna külmakanged, hakkasid sulama.
4km - 4:21
Lõpuks olime soovitud grupis, milles oli 4-5 jooksjat. Mõte oli passida grupi sabas ja otsida sealt tuulevarju, sest üllatuslikult oli mõnes kohas tuul küljelt vastu või otse vastu. Selle seltskonnaga tulime sisuliselt lõpuni. Mõni läks viimasel kilomeetriga eest ära, mõni jäi maha.
5km - 4:28
Õnneks oli tuul suht nõrk, kuid sellegi poolest tundus, et tempo langeb. Sai jälle gruppi ette mindud, tempot tegema.
6km - 4:23
Grupiga püüdsime üksikuid ära langenud konkurente, kes siis üritasid jätkata meie tuules.
7km - 4:28
Enne Kirna joogipunkti tegime väikse SIS geeli. Joogipunktis pakutu jäi seekord proovimata.
8km - 4:32
Kirna tõus. Teadlikult lasime tempot pisut alla, et ikka jõuaks mäe otsas taas soovitud tempo taastada. Grupp vajus meist vaikselt mööda, tekkis isegi mingi 10 meetrine vahe, kuid teadsin, et jõuame neile peagi taas sabasse.
9km - 4:25
Kergelt allamäge otsal saime taas vana grupi kätte ja tiksusime selle sabas edasi.
10km - 4:24
Türi-Alliku kant. Püüdsime eespoolt langevas tempos jooksjaid. Kellalt selgus, et olime kümne kilomeetri isikliku rekordi graafikus. Mulle juba tundus, et jõuamegi ühtlase tempoga finishisse, mis see kolm+ kilomeetrit ikka ära ei ole.
11km - 4:18
Päike tuli välja ja tundus juba päris mõnusalt soe - liiga soe. Teine joogipunkt, taas jäi üllatuslikult vahele. Jätkasime omas rütmis grupi sabas.
12km - 4:29
Teine tõus, vahetult Türi piiril. Rahu ainult rahu. Järgisime varem kokku lepitut, tõusud võtame rahulikumalt, kuigi nii vähe enne finishit ei tahaks ju enam alla anda. Grupp  vajus taas 10 meetriga eest ära. Samm läks tõusul tõntsiks, tempo langes. See oli meile rajal kõige raskem moment.
13km - 4:23
Tõus  ületatud, panime kohe käiku juurde. Võibolla isegi liiga äkiliselt. Sammu tihedus suurenes, tempo tõusis ja olime taas grupil järel. Nüüd jäi ainult kannatada. Kella vaadates, selgus, et oleme suisa tunni graafikus.
13.6km - 2:24 (4:16 tempo)
Staadioni lähistel enam uut lisa käiku panna ei olnud, ka staadionil jäi seekord spurtimata. Kuid sellegi poolest olen rahul, et suutsime korraliku ja ühtlase tempoga lõpuni tulla.

Koguaeg 13.6 kilomeetri pikkusel rajal oli kümmekond sekundit alla ühe tunni (4:25 keskmine kilomeetri tempo). Koht teises sajas. Medali sai, suppi sai - igati hea jooks. Plaan täidetud. Järgmine kord jälle.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar