Septembri kuus, peale Tallinna Maratoni läbimist (täpsemalt: SEB Tallinn Marathon 2014 ), tekkis ootamatult plaan osaleda novembri esimesel päeval ultrajooksul - Haanja Ultra100. Plaan oli kena, kuid välja kukkus nagu alati ... kevasti, st.ei jõudnudki starti. Põhjuseid oli mitmeid, kuid peamine neist seljavigastus, mis andis oktoobri kuu trennides pidevalt tunda. Kartsin, et 100 kilomeetrit võib olla seljale liig ja pärast ravin ennast mitmeid nädalaid. Arvestades järgmise aasta plaane, ei tahtnud seda riski võtta.
Laupäeval, 22. novembril lähen siis teisele katsele. Heategevuslik 4. Pääsküla raba maraton on üritus, millel olen nüüd kirjas ning loodetavasti ka stardis. Kellel huvi maratoni vastu, see leiab lisainfot aadressilt www.haanja100.ee. Viimased viis nädalat olen füsio näpunäidete järgi oma selga igapäevaselt tugevdanud, ise samal ajal pidevalt edasi treeninud. Tõsi, jooksutrennid pole olnud piisava intensiivsusega, et olla heas vormis. Kuid tasa sõudes olen siiski mingi vormi saavutanud ja plaan on teha trenni mõttes üritus kaasa. Tahan näha, mis seisus olen. Võibolla ma olen loll ja otsin endale õigustusi, kuid vajan väikest "moti süsti". Ja parim variant selleks on panna jalg taas joonele. Võistlustuhin kibeleb sees juba pikemat aega. Pealegi distants on lühem kui Haanja Ultra100, reljeef kergem, pinnas pehme, rada tuttav, jooksmine toimub ringil (saab alati rajalt ära tulla, kui miski piinama hakkab), raja teenindus kindlasti kiiduväärne ja starti ei peagi autoga sõitma mingi 3,5 tundi, piisab 10 minutist. Lõpetuseks, minu selja olukord on kindlasti parem kui poolteist kuud tagasi. Ilm küll ilmselt keerab ära, kuid pika otsa teeksin nädalavahetusel nii kui nii. Seega ... rajal näeme. Loodetavasti suudan seekord maratoni võtta mõistusega ja ennast mitte üle hinnata :-)
 |
| Pääsküla raba (www.haanja100.ee) |
Väga mõnus lugemine :)
VastaKustutaTnx
Kustuta